Kontoripinnad, mis kohanevad sinu vajadustest lähtuvalt. Loe lähemalt

Kas büroopind on kulu või investeering?

Töökeskkonna uurija Peggie Rothe'i sõnul keskenduvad paljud ettevõtted üksnes kontorikulude kärpimisele, mille tulemusel jäävad nad ilma olulisest konkurentsieelisest, mida läbimõeldud töökeskkond võiks neile anda.

Kas tegelik eesmärk on kulusid kokku hoida või luua läbimõeldud büroopind?

Paljud ettevõtted maksavad oma büroopinna eest liiga palju, enamjaolt sellepärast, et nad kasutavad seda läbimõtlematult. Nii polegi imestada, et mitmed neist tunnevad alatasa survet kontorikulusid kärpida.

„Üldiselt on ettevõtete jaoks kõige suurem katsumus leida tasakaal kahe vajaduse – kulude kärpimise ja töökeskkonda investeerimise vahel,“ selgitab Leesmani arendusdirektor Peggie Rothe, kes uurib muuhulgas töökeskkondade toimivust.

Liigagi tihti jääb selles võistluses kaotajaks töökeskkond ja seeläbi muidugi ettevõtte töötajad.

Leesmani hiljuti korraldatud uuringu andmetel tunneb enam kui kolmandik töötajatest, et nende füüsiline töökeskkond ei aita neil üldse tulemusi saavutada. Kõige halvemal juhul tundis vaid 15% töötajatest, et nad suudavad tulemuslikult tööd teha.

Säästlikkuse ja tööviljakuse vastuolu

Rothe'i sõnul on töökoha mittetoimivuse üks peamisi põhjuseid paradoksaalselt just asjaolu, et büroopinda tajutakse kuluna, mitte investeeringuna ettevõtte edusse. Kulusid hoitakse enamasti kokku vales kohas, näiteks otsitakse odavam büroopind.

Kui keskenduda ainult kulude ülesehitusele, siis võivad kõige suuremad büroopinnaga seotud varjatud kulud kergesti märkamata jääda, sest need kujutavad endast hoopis midagi muud kui rendisummat. Varjatud kuludeks on alamotiveeritud töötajate kehv tööjõudlus ja suur kaadrivoolavus. Vähene tööjõudlus viib omakorda vajaduseni kulusid veelgi kokku hoida, tekitades nõiaringi.

„Liigselt säästlikkusele mõtlemine on kahjulik, sest toimiva töökeskkonna rahaline väärtus on palju suurem, kui need väiksed säästud, mis kulude kärpimisega saavutataks,“ märgib Rothe.

Unusta mood ja kavanda kontor oma vajaduste järgi

Üks kehva tööjõudluse põhjus peitub asjaolus, et büroopinna kujundamisel ei ole võetud arvesse eri töötajate erinevaid tööviise. Rothe'i sõnul on paljud ettevõtted ka liiga innukad kõige uuemaid kontorikujunduse trende järgima.

„Näiteks viimastel aastatel on keskendutud kollektiivitunde tugevdamisele, mis on iseenesest hea asi. Kuid 93% uuringus osalenutest väitis, et peale selle on vaja töötada ülesannete kallal, mis eeldavad omaette olekut ja keskendumist,“ räägib Rothe.

„Kui kollektiivitunnet tugevdatakse keskendumise arvelt, tekitab see kindla peale probleeme.“

H3. Tööjõudluse parim näidik on kogemus

Leesmani muljetavaldavad 400 000 vastajalt saadud uuringuandmed põhinevad töötajakogemuse mõõtmisel. Kuid kui hea näidik on tööviljakuse kogemine?

Väga hea, väidavad uuringud. Nii Leesmani kui ka teiste uuringute tulemused viitavad, et töötajakogemus on seotud tööjõudluse, motivatsiooni, pühendumuse ja isegi ettevõtte eduga.

Lisaks näitas hiljutine Oxford Economicsi uuring, et 75% ettevõtetest, kel on keskmisest väiksem kaadrivoolavus ja kelle tulu kasvas üle 10%, olid investeerinud teadlikult tööheaolusse ja üldisesse rahulollu.

Kontrollitunne töörahulolu tähtsa osana

Lisaks tööviljakusele ja kogemusele on tähtis tegur ka kontrollitunne. Psühholoogide väitel suudetakse töökeskkonna stressitegureid paremini taluda, kui neid saab ise mõjutada. Usutakse, et aktiivsuspõhise kontori tööjõudlus põhinebki sellel kontseptsioonil.

„Teame argitarkusest, et kui sobivaid koosolekuruume pole ja arutelusid tuleb pidada avatud kontoris, siis mõjutab see paratamatult tööjõudlust,“ räägib Rothe.

Büroopind võiks olla konkurentsieelis, kuid arenguruumi jagub

Uuringutest on selgunud, et toimiv töökeskkond on otsene investeering ettevõtte edusse. Leesmani korraldatud uuringu järgi tundis vaid 57% kõigist töötajatest, et tema töökoht toetab tulemuslikku töötamist. Miks selle tähtsust siis ei mõisteta?

„Üks murekohti on see, et töökeskkonna mõju tööviljakusele on võimatu lähtuvalt standardist mõõta,“ selgitab Rothe.

Teisisõnu: ettevõtte otsustajad võivad takerduda liiga traditsioonilisse kuluarvestusse, mis jätab kõrvale müra ja stressi mõju ning muud mittetoimiva töökeskkonnaga seonduvad varjatud kulud.

Oxford Economicsi väitel leiab kuni 96% juhtidest, et tööviljakus on ettevõtte edu seisukohast otsustav, kuid üksnes 40% neist mõistab, millist mõju avaldab tulemustele töötaja pidev häirimine.

Arenguruumi seega jagub, kuid õnneks viib trend meid siiski õiges suunas.

„Üha suurem hulk büroopindade valijaid mõistabtöörahulolu ja tööjõudluse vahelist seost,“ rõõmustab Rothe.

Laadi alla meie tasuta juhend ja loe lähemalt, kuidas võtta kontorikulud kontrolli alla ilma funktsionaalsuses järeleandmisi tegemata: