Lissi Lodeson: Tasakaal nihkub tagasi kontoritöö poole, sest see toob parema tootlikkuse, tiimitunnetuse ja ettevõtte kultuuri

Nii kohalikud kui globaalselt tuntud ettevõtted seisavad silmitsi probleemiga, kuidas saada töötajad tagasi kontorisse, teised aga otsustavad minna täielikult üle kaugtööle. On ka kolmas äärmus, need, kes on vastupidiselt riiklikele soovitustele, vabatahtlikult kontoris käinud kogu pandeemia aja ja käivad ka täna, kuigi seda ei nõuta. Kuidas tekivad sellised äärmused ja mis on nende otsuste taga kodus töötamist toetada või siis nõuda kontoris kohal olemist?

Oleme töökeskkonnas läbi teinud suure, et mitte öelda revolutsioonilise muutuse. Kontor on saanud uue tähenduse ja seda ka töö tegemine, mille lahutamatuks osaks kuulusid tagumikutunnid lepingus märgitud asukohas. Täna on kontor saavutanud sarnase tähenduse, kui kiviajal oli lõke. Siia tullakse kogemusi jagama, ideid põrgatama, kirglikke arutelusid pidama ja suhtlema. Rutiinne töö toimub pigem tagatubades.

On iseenesest mõistetav, et mõned töötajad eelistavad töötada kodus, kuna seal on vähem segavaid tegureid ja rohkem keskendumisvõimalusi. Eriti kui kontoriruum on väike ja puuduvad mugavad puhkealad või vaiksed tööruumid. Kodukontor võib olla piiratud ressurssidega ettevõtte jaoks hea lahendus, juhul kui töötaja täidab endiselt oma ülesandeid.

Suured ettevõtted nagu Apple, Google, Zoom ja Meta ei ole eriti suured kodukontori fännid. Need on öelnud oma töötajatele, et viimaseid oodatakse kontorisse vähemalt kolmel päeval nädalas. Lisaks anti töötajatele ka mõista, et sellest ajakavast mitte kinni pidamisel võivad kannatada nende tulemuslikkuse hinnangud. Google'i töötajad pole sellega loomulikult rahul.

Kontoris töötamist võivad takistada üsnagi lihtsad asjad: ebamugav tool, halb valgustus või häirivad kolleegid. Kui kontoris puuduvad mugavused ja juhtkond ei soovi luua inspireerivat töökeskkonda, siis mis motiveerib ikkagi inimesi kohale ilmuma. Googles vaevalt valed lambid laes on, sest tegemist on ühe enim hinnatud tööandjaga maailmas.

Google on valinud selgelt piitsa tee, kuid on ka pehmemate väärtuste edendajaid.

Üha enam saab kontorist kodusem koht ja töötajate lemmikloomadest on saanud meeskondade osa. Kontorilemmikud mängivad olulist rolli stressi maandamisel ja ka nende omanikud on õnnelikud, et ei pea loomakest koju igavlema jätma. Osad ettevõtted peavad lausa kalendrit, mis päeval kelle koerake kontorisse on oodatud, ja on töötajaid, kes juba ainult selle pärast kontorisse lähevad. Usinamad arendajad rajavad juba koertele mõeldud mänguväljakuid.

Kuid mõne ettevõtte suurim põhjus kodukontori eelistamises võib end peita hoopis kontoris valitsevas õhkkonnas. Kui sulle hingab kuklasse ülemus, kes ei suuda valitseda oma emotsioone; konfliktid kolleegiga; ebaselge tööjaotus või mõne töötaja üleolev käitumine, siis on kahtlemata enamike töötajate esimene valik kodukontor. Ja seda isegi siis, kui kodus töö tegemiseks puuduvad igasugused tingimused. Selles olukorras ei aita töökoha renoveerimine ega ka otsene präänik töötajatele. Siis tuleks abi küsida vastavalt spetsialistilt. Olusid tõlgendavad inimesed erinevalt ning kui töötajate hingeelu ja tööl valitseva õhkkonnaga ei tegeleta, siis seavad nad sammud sinna, kus seda oluliseks peetakse.

Distantstööl on mitmeid eeliseid, mis meeldivad eelkõige töötajatele. Paljud hindavad vabadust teha tööd kodus või isegi reisides, kui töö iseloom seda võimaldab. USA finantsteenuste ettevõtte Charles Schwab küsitlusest selgus, et 60% vastanutest eelistas paindlikku tööaega kõrgema palga ees. Karjäärinõustamisega tegeleva ettevõtte Fishbowl uuringust selgus, et paindlikuma tööaja eest ollakse nõus loobuma isegi kuni 15% suurusest tükist oma palgast. Kuid, kas see on lahendus ka tööandjale?

Erinevad uuringud on täheldanud, et kodus töötavad töötajad võtavad vastu vähem kõnesid ning nende kõnede kvaliteet on madalam. Kaugtöötajate hulgas on võrreldes kontoritöötajatega tootlikkuse langust täheldatud kuni 19%. Koostöö on ka kaugtöö seadistustes keerulisem, mis toob kaasa suuremad koordineerimiskulud ettevõttele ning töötajate sotsiaalne kapital hakkab tasapisi vähenema just professionaalse võrgustiku kahanemise tõttu. Lisaks väheneb tagasisidestamine ja õppimine kaugtöökeskkondades, mis võib takistada ettevõtte kõige väärtuslikuma vara ehk inimkapitali arengut.

Väärarusaam, et kaugtöö tõstab tootlikkust, põhineb sageli Stanfordi ülikooli majandusprofessori Nicholas Bloomi 2013. aasta uuringul, mis käsitles Hiina kõnekeskuse töötajaid. Nende tulemuslikkus paranes peamiselt pikematest töötundidest, efektiivsus seega ei tõusnud. Lisaks tekkis kodukontoris töötajatel ka probleeme ametiredelil edenemisega. See konkreetne ettevõte lõpetas kodukontoris töötamise võimaluse ning tänaseks on selle ettevõtte nimi Trip.com.

Kas eelistada õnne või efektiivsust?

Kaugtöö pakub kõike peale tootlikkuse kasvu, eelkõige on töötajad õnnelikumad. Pendelrände puudumise tõttu võivad inimesed end tunda efektiivsemana, kuigi uuringud seda ei kinnita – aga tunne loeb. Kaugtöötajad saavad paremini hallata oma isiklikke kohustusi nagu laste sõidutamine kooli ja arstile ning miks mitte ka vahel veidi sisse magada või hommikujooksu harrastada. Ära jäänud autosõidu tõttu väheneb ka keskkonnajalajälg. Kas just samadel põhjustel, kuid hiljuti otsustas oma kontori sulgeda Eesti IT firma Twilio, kuna kogu kollektiivist soovis kohapeal käija üks inimene ja seega otsustati kodukontori kasuks.

Teatud keskendumist nõudvaid ülesandeid saab kodus tõhusamalt täita, kui avatud planeeringuga kontorites. Osad inimesed on nõus vastutasuks kaugtöö võimaluse eest leppima madalama tasuga, mis võib olla nii kasulik tööandjatele kui ka töötajate õnne aluseks. Kus iganes peitub ettevõtte valupunkt, kas kollektiivi omavahelistes suhetes, ebamugavas kontoris, mitte toimivas transpordis või kusagil mujal, siis igal juhul tuleb kontori rolliga ettevõttes tegeleda ja paika panna optimaalsed reeglid parimaks toimimiseks.

Kas päevast päeva töötajaid täis kontorikorrused kaovad ajalukku ja ärikinnisvara arendajatest saavad butiigipidajad või kehtestame sarnaselt Googlega konkreetsed reeglid. Mõlemal juhul tuleb tähelepanu pöörata tiimitundele ja töötajate heaolule. Ülim paindlikkus ja võimalus kasvada või kahaneda oma kontoripinnal on iga ettevõtte võtmeküsimuseks.

Hübriidsed töökorraldused jäävad kindlasti püsima ka tulevikus, kuid siiski võib eeldada, et tasakaal nihkub tagasi kontoritöö poole, mitte seetõttu, et tööandjad naudivad tipptunniliiklust, vaid seetõttu, et see toob üldiselt kaasa parema tootlikkuse, tiimitunnetuse ja ettevõtte kultuuri tekke.