Mainor Ülemiste AS on omandanud Technopolis Ülemistele kuuluva osa Ülemiste Cityst. Loe rohkem.

Ole ettevaatlik, nii võid rikkaks saada- arvamuslugu Äripäevas

Kui kodukontor ära tüütab, koli garaaži. Ärgas keskkond innustab ja paneb tööle, kirjutab Technopolis Ülemiste juht Gert Jostov.

Praegune aeg nõuab erakordset leidlikkust, et mitte ainult elus püsida, vaid ka edasi minna. Maailm on üle elanud väga ränki kriise ning mitmed pikaajaliselt edukad ettevõtted on just rasketest aegadest tuule tiibadesse saanud. Sama juhtub kindlasti ka nüüd, sest tulevikku tuleb ehitada iga päev, sõltumata sellest, mis ilm parasjagu väljas on.

Kus ja kuidas sünnivad kõige paremad ideed? Kas juhuslikult või higi ja pisaratega? Kumb on edu sünniks tähtsam, kas kirg töötada või parim võimalik keskkond, mis inimest innustab? Teooriaid on palju, kuid ajalugu kinnitab, et keskkonna mõju geniaalsuse avaldumisele ei saa alahinnata.

Walter Isaacsoni kirjutatud Steve Jobsi eluloost saame lugeda, kuidas Jobsi paarimees, teine Steve – Stephen Wozniak – hakkas Jobsi garaažis ehk kodukontoris arvuteid ehitama ning töö libedamalt minemiseks suurtes kogustes Cragmont Cream Soda nimelist limonaadi jõi. Vahepeal viis jalgrattaga taarat ja vahetas saadud raha jälle limonaadiks. Taustaks meeleolu loov Bob Dylani muusika.

Tänaseks on arvutist saanud igav masstoode, neid on inimestel kodudes enam kui võileivaröstreid. Limonaadi asemel joome vett või dieetkokat. Kuid geeniusi sünnib endiselt samas tempos juurde. Nad vajavad kaasaegset, kuid samas isikupärast elu- ja töökeskkonda, mis meeled valla lööb.

Ära sega! Oot, kuhu sa ometigi jäid?

Ka toona ei toonud edu mitte garaaž, vaid parim võimalik töökeskkond, kus keegi ei seganud töö tegemist. Peamine pidur ei ole kunagi mootoriõli lõhn või korratus, vaid eduks vajalikku läbimurret pidurdavad stambid, mis ei lase meil avaralt mõelda ja teha asju nii, nagu meile tundub kõige parem ja õigem.

Pärast pikka kodus istumist on inimestel aina suurem vajadus loomingulise keskkonna ja kaaskonna järele. Vajame enda ümber inimesi, me vajame karja, kellel puuduks immuunsus töökire vastu. Just praegu mõistame, et töö on siiski palju meeldivam kui tööta olek. Mõistame ka seda, et paljud head ideed jäävad paraku traatidesse kinni – nii telefonitraati kui ka arvutijuhtmesse.

Gert Jostov

Olge tööga ettevaatlikud! Kui teha innustavas keskkonnas õiget asja, võib ka Eestis rikkaks saada.
Edu kriteerium on vastuolu, ideede põrkumine ning kasvamine millekski uueks ja paremaks. Töö iseloom on võib olla erinev, kuid igal juhul peavad inimesed tööelus kollektiivi moodustama, et parimaid tulemusi pakkuda. Kollektiivi jõud on muljetavaldav, sellel on köieveoga sarnane efekt.
Loomingulisust soosiva töökeskkonna areng olnud head mitte ainult Tallinnas, vaid ka mujal Eestis. Ärgas keskkond innustab ja paneb tööle. Minu kodukandi Põlva ettevõtja ja ettevõtluskonsultant Kuldar Leis mõtiskles mõni aeg tagasi raadios kaugtööturismist: maailmas on palju ettevõtteid, valdavalt IT-firmasid, kelle 20 töötajat töötavad ühe kuu Portugalis, teise kuu Prantsusmaal ning kolmanda kuu võiksid töötada Eestis.

Kohalike roll on pakkuda väiksematele gruppidele tegusatele töömesilastele majutust, söögipoolist, juuksurit, sauna jne. Praegu, kus piirid on kinni, saame eriti hästi aru, kui palju me tegelikult reisimist vajame. Mitte puhkamiseks, vaid töötamiseks – värsketeks ideedeks, mõteteks ja kontaktideks, mida iga uus keskkond äratab.

Ühistöökeskused, mille asukohta ei piira peaaegu miski, pakuvad kaasaegset töökeskkonda, aga ka uusi suhteid. Nii tööalaseid kui ka pikaaegseid isiklikke. Kui sinuga ühes koridoris on viis-kuus sarnase mõttelaadiga, igaüks ise plaaniga rikkuse ja maailma muutmise poole rühikvat meeskonda, võib seltskondade mõningane sassi minek ainult head teha ning palju väärtust luua.

Töö kella ei tunne

Eestis hakati enam kui kümme aastat tagasi rajama töötute aktiviseerumiskeskusi. Selleks, et inimesed õpiksid taas kella tundma ja omandaksid tööharjumuse. Ilmselt on alati inimesi, kellele töötegemine hästi ei istu. Kuid on ka neid, kes ei taha tööst loobuda isegi öötundidel ja alustavad kohe varahommikul uuesti. Nad ei suuda töötegemist vältida, sest töö on sedavõrd põnev ning rahuldust pakkuv. Nagu Stephen Wozniakil.

Tööharjumusi omavaid ja kella mittetundvaid inimesi on Eestis ajast aega olemas olnud, ka kriisiajal ja võib-olla just eriti nüüd. Vanasti olid nad kõrtsmikud, vabrikandid, talude peremehed oma kaasadega. Kaasajal askeldavad tööhoolikud ühistöökontorites. Ehitavad uut ja paremat maailma. Kindlasti Pariisis, aga võib-olla veelgi tõhusamalt Tallinnas või Põlvas.

Kaasaegsed garaažid on sama „ohtlikud” kui kümnendite tagused. Olge tööga ettevaatlikud! Kui teha innustavas keskkonnas õiget asja, võib ka Eestis rikkaks saada.

Loe originaalartiklit